Antsla vald (3900 el. 01.jaanuaril 2009 a) on Võrumaa läänepoolseim ja pindalalt suurim vald. Väikelinn Antsla (1650 el) asub Võrust 35 km läänes. Kraavi kõrtsi ja kiriku (1895) juures oli põline laadakoht, mis kolis 1889. aastal valminud raudteejaama lähedale Siksälä kõrtsi juurde. Praegu on vanal laadaplatsil vallavalitsuse hoone ja Vabadussõja mälestusmärk. Kenas looduspargis paikneb laululava. Valla põhjaosas asuva 14. saj. vasall-linnuse kohale rajati juba 15. saj Vana-Antsla mõis. Praegused mõisahooned on ehitatud 18. sajandil. Siin sündinud Rootsi kuninga Karl IX poja (1601) auks istutati 2 tamme, mis on praegugi suure tiikidega mõisapargi ehteks. Originaalne on pargis asuv ümar mõisa suvetorn. Kobelas on Vahtsõkivi järv ja teised suured paisjärved. Mägede- ja järvederohkes valla lõunaedelaosas asub Karula Rahvuspark (111 km²), mis ulatub ka Karula ja Mõniste valdadesse. Siin on künklik maastik paljude järvede ja pisisoodega, nõmmemännikud vahelduvad salumetsade ja niitudega. Maalilist vaatepilti pakub Kaika kuplistik (max 117 m), elamuslik tee kulgeb Antslast Mõnistesse. Kaika mäel on vana koolimaja, kalmistu ja huvitav, kuid lagunev puukirik. Siin asuv Metsamoori perepark tutvustab Eesti mütoloogiat, rahvakombeid, ravimtaimi, taimekosmeetikat ning taimede ja loomade hingeelu. Erinevates taludes pakutakse talutoitu ja -leiba, aiandus- ja mesindussaadusi, suitsu- ja ürdisauna, massaaži jpm. Edelasse jäävad Veetka matkarajad. Kaunid on Saarjärved, suure Ähijärve ääres on head suplus-, telkimis- ja kalastuskohad. Siin asub rahvuspargi keskus, külalistemaja ning 4 tähistatud matkarada kogupikkusega (15,5 km).