Foto: Joonas Kreuz

Meelolud ja juhtumised pani kirja Paula Solvak.

Nagu te kõik juba teate, siis eelmisel aastal said Kaika kandi külad väga toreda tunnustuse "Võrumaa aasta küla". Seega automaatselt kandideerisime "Eestimaa aasta küla" konkursil sel aastal. Kevadel käis siin kohal ka komisjon, kellega sõideti üle järve Plaagile etenduse proove vaatama, keda toideti ja kellega puhuti juttu kohalikust elust.

 

Nüüd laupäeval aga toimus "Eestimaa aasta külas 2023" Kaereperes tunnustusüritus. Kuna sel päeval toimus ka palju teisi üritusi ja mitmed inimesed olid hõivatud ning ei saanud seal osaleda, siis Liliani ja Kaili palvel sai päev vabaks tehtud ja sõitsime Raplamaale. Kaika kandi külasid esindasid seekord siis Urmas, Jane, Paula, Ruudo ja Eve.

 

Kl 10 hommikul võttis Jane meid kõiki peale ja kolmetunnine sõit möödus Urmase toredate lugude saatel. Kohale jõudes ladistas vihma. Rongkäigu jaoks oli palutud võtta kaasa küla lipp või muu sümboolika. Meil olid autos Kaikamäelt 3 loomingulise kujuga kriiditahvlit, kuhu peale sai kirjutada ning kuna muid ühtseid "kostüüme" ei olnud, siis panime selga Karula Teatri pusad ja rahvuspargi särgid.

Peale kosutavat suppi tegime sildid rahvamajas ühiselt valmis, kuid arvasime, et vihm peseb need küll kohe puhtaks tagasi. Õnneks sadu vaibus paarisajameetrise rongkäigu lõpuks. Kaerepere külaplatsile oli püsititatud lava ja mitmed telgid toolidega, oli väike kohvik ja ka laadatelgid. Kõik, kellel oli küla lipp, panid selle lava kõrvale. Meie siis panime oma tahvlid ka sinna, olid natuke omamoodi ja paistsid välja isegi rohkem kui lipud!

 

Järgnesid etteasted ning iga kandideeriva küla esindus (kokku oli neid siis 15, igast maakonnast üks) kutsuti korra lavale, anti meenekott ja Ave Nahkuri kunstiteos. Korra käisime veel laval võtmas vastu "Leader liidu eripreemiat". Eripreemiat välja andes öeldi, et väga avaldasid muljet meie kandi omaalgatused, kriisidega ühiselt toimetulemine ja koostöö, tähelepanu juhtimine piirkonna probleemidele (12 õhtusöögi projekt) ja palju muud (kõik ei jäänud meelde). Lisati veel seda, et on muljetavaldav, et Karula kandis elab palju inimesi, kes tegelikult võiksid elada ükskõik millises maailma piirkonnas või suurlinnas, aga on elamiseks ja toimetamiseks valinud justnimelt selle kandi ning panustavad piirkonda oma aja ja energiaga! Visati nalja ka selle üle, et kogemata juhtus nii, et auhinnaks oli elektripirni kuju (mis pidi tähistama häid mõtteid), aga kui nad auhinna saaja olid välja valinud, siis avastasid nad, et see läheb piirkonnale, kus tõenäoliselt on ka kõige rohkem elektrikatkestusi! Naersime pärast tagasisõidul, et oleme saanud auhinna "aasta elektrivaba küla". Elektrit paraku see pirn ei tooda ja kaasneb sellega vaid au ja kuulsus.

 

Võitja väljakuulutamisel rõhutati seda, et valik oli väga raske, sest tõesti vääriksid seda tunnustust kõik need 15 küla. Oru külade piirkond jäi sõelale aga just innovaatiliste lahenduste tõttu (nt üürimajad noortele peredele jms).

Kõikide aasta külade tutvustusi (seal hulgas ka Kaika kandi külade oma) saab lugeda siit: https://kodukant.ee/aasta-kulad-2025/

Juba üritusel oli aru saada, et kõik külad on omanäolised ja väga eriilmelised - on nii traditsioonilisi hajaasustuskülasid kui ka väikeste alevike moodi külasid. Kuidas küll nende hindamine ja võrdlemine käis, sellest on täitsa raske aru saada, ei kadesta küll selle komisjoni tööd!