Keskkonnaamet teatab, et energeetika- ja keskkonnaministri 26. märtsi 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/140 on algatatud Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Muutmisel on Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määrus nr 149 „Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri".

Kaitse-eeskirja muutmisega ei võeta ühtegi uut objekti kaitse alla ega arvata kaitse alt välja, samuti ei muudeta ühegi objekti piire.

Lähtuvalt uutest teadmistest muudetakse kaitseala kaitse-eesmärke, et viia need vastavusse tegeliku olukorraga, Natura 2000 alade ja siseriiklikult oluliste kaitse-eesmärkidega.

Lisaks muudetakse kaitsekorra punkti (§ 1 punkti 4), et võimaldada I kaitsekategooria liigi (Virgiinia võtmehein) elupaigas (Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis) liigi säilitamiseks vajaminevaid hooldustöid.

Veel parandatakse eeskirja sõnastust liikumispiirangu osas (Kaugjärve kallasrajal) muutmata algset mõtet: Äestamise soo sihtkaitsevööndis, välja arvatud vööndit läbivatel teedel ja Kaugjärve kallasrajal, on 15.  märtsist 31. augustini keelatud inimeste viibimine.

Materjalidega saate tutvuda teate allosas.

Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile (info@keskkonnaamet.ee või Roheline 64, Pärnu) hiljemalt 8. septembriks 2025. a. Kui nimetatud tähtajaks ei ole parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad.

Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel teeb Keskkonnaamet ettepaneku avaliku arutelu mitte korraldada. Keskkonnaamet vastab küsimustele telefoni või kirja teel, vajadusel saab kokku leppida kohtumise.

Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumite vahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2025. aasta detsembris.

Lisainfo: Maarja Annuk, 5394 3549, maarja.annuk@keskkonnaamet.ee

http://www.sulevnurme.org/works_3/vana-antsla/

Ess-soo maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise ja Ess-soo maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise põhjendused

Antslas Kasumetsas raiutakse nii vähe kui võimalik

 

Antsla vallavolikogu kinnitas RMK koostatud Kasumetsa majandamiskava järgmiseks kümneks aastaks. Enim erimeelsusi on metsatööde arutelude käigus põhjustanud üraskikahjustusega Veski tänava poolne metsaosa, kuhu on kavandatud lageraied.

„Me tahame, et Kasumets oleks sobilik puhkamiseks ja liikumiseks. Kahjuks on see metsaosa nii kahjustunud ja puud on grupiti kuivanud, et sanitaar-, valik- ega turberaiet enam seaduse järgi teha ei saa. Seal lihtsalt ei ole enam nii palju terveid ja elujõulisi suuri puid, mis tuleb pärast sanitaar-, valik- või turberaiet kasvama jätta. Seetõttu uuendame metsa väikeste lageraietega," selgitab Võrumaa metsaülem Agu Palo. Ta täpsustab, et alale jäävad säilikpuudena kasvama haavad, tammed, kased ja elujõuline kuuse järelkasv.

Kohalikega raietööde üle arutledes paluti RMK-l taastada metsarada Veski tänavalt Antsla surnuaia ja terviserajani ning selle sooviga RMK ka arvestab.

Raietööd Kasumetsas on planeeritud 2023; 2028; 2032. aastasse.

„Elu on näidanud, et suusaradade juures on kõige mõistlikum teha raieid nö vananaistesuvel, siis on veel piisavalt kuiv. Kui ilm meid ei soosi, siis töid teha ei saa," sõnab metsaülem. Pehmema pinnasega metsaosades, kus raietööd talvisel ajal suusaraja kasutamist ei sega, on plaan töid teha talvisel ajal külmunud pinnasega. Tööde tegemise aeg lepitakse täiendavalt kokku kohaliku omavalitsuse ja puhkerajatisi haldavate mittetulundusühingutega.

Agu Palo sõnul soovitakse raietöödest rääkides palju püsimetsandust. „Kasumetsas teeme esmakordselt Võrumaal kahel männieraldisel valikraiet," märgib kogenud metsamees, lisades, et mitmel eraldisel tehakse aegjärkseid raieid, mis on varem Kasumetsa terviseraja ümbruses end õigustanud ja on võimaldanud kasvatada ilusad segametsad.

Kasumetsa terviseraja ümbruses ja metsamassiivi põhjapoolses osas on keskealises metsas plaanis teha harvendusraieid, et luua paremad kasvutingimused ja kujundada elujõuline tulevikumets. Radade ümbruses tehakse sanitarraiet, et tagada radadel liikujate ohutus.

Kasumetsa vanades metsaosades, mis on määratud vääriselupaikadeks metsatöid ei tehta. Seal areneb mets looduslikult omasoodu.

Kasumetsa metsatööde kavale laekus palju erinevaid ettepanekuid ja põhiline diskusioon käis üraskikahjustatud metsaosade uuendamise üle. Et otsus teha võimalikult demokraatlikult, pidas RMK vajalikuks kava tutvustada ja kinnitada Antsla valla volikogus.

Kasumetsa kava saab lugeda siin: Antsla_linna_puhkemetsa_kava_aastateks_2023_2032.pdf

 

Foto: Arno Mikkor

Üraskikahjustusega kuivanud kuused Kasumetsas. 

Antsla vallas asuvad järgmised kaitsealused looduse üksikobjektid, mille piiranguvööndi ulatust muudetakse: Haabsaare kollased kased, Mäe-Lõhtsuu tamm, Tamme-Lauri tamm, Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde puntrakuusk ja allikas Uue-Antsla kalatiigi lätted.